Võitis mesinik Jaan Langebraun!

Et välja selgitada, kelle mesi ikka maitseb kõige paremini, otsustas seltsi juhatus välja kuulutada konkursi “Põltsamaa parim mesi 2015”.  Toimus see Rivaali Külalistemaja kohvikus 10. oktoobril 2015.a. Osalejaid oli 11, seega 11 erinevat mett. Parima mee maitse tegi kindlaks 31 mesinikku. Võitjaks osutus mesinik Jaan Langebraun. Hüüame talle kõik kooris “Hurraa!”

Metsmesilased ei suuda kliimamuutustega kohaneda

Maailma keskmise temperatuuritõusu valguses loodetakse, et liigid suudavad kliimamuutustega kohaneda, liikudes aeglaselt pooluste suunas. Kimalasi uurinud ökoloogid nendivad, et metsmesilaste puhul sellele loota ei saa ning Põhja-Ameerika ja Euroopa teatud piirkondades on liikide asuala tõmbunud kokku kuni 300 kilomeetri võrra. Loe siit

Taimekaitsevahendi vale kasutamine võib maksta mesilaste elu

Mesilaste hukkumist või olulist kahjustamist põhjustab taimekaitsevahendite väär kasutamine. Tegemist on kemikaalidega ja kindlasti avaldavad taimekaitsevahendid teatud mõju mesilastele ka nõuetekohasel kasutamisel, kirjutab põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Jan-Roland Raukas Põllumajandusamet on aga kahe viimase aasta järelevalve jooksul lasknud analüüsida mesilastelt võetud proove ja taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel hukkumisi tuvastatud ei ole. Mesilastele saatuslikku […]

Kust on pärit meemesilased?

Bioloogid üritavad aru saada, kuidas on mesilased evolutsioneerunud ja kui hästi kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Seniste geeniuuringute kohaselt peeti meemesilaste algkoduks Aafrikat. Uppsala ülikoolis tehtud uurimuse kohaselt pärineb liik hoopis Aasiast. Matthew Webster järjestas koos oma kaastöölistega maailma eri piirkondadest pärinevate meemesilaste genoomid ja analüüsis põhjalikult nende üksiku nukleotiidi polümorfisme ehk SNPsid – ühetähelisi DNA-ahela muutusi. […]

Kuidas mesilased end jahutavad?

Meemesilased seostuvad suvise palavuse ja õitsvate lilledega. Seevastu nende munad ja vastsed on üsna kuumakartlikud ning töömesilased näevad kärjekannude jahutamisega kõvasti vaeva. Terve noore mesilase koorumiseks peab temperatuur kärjekannus jääma 32 ja 35 Celsiuse kraadi vahele. Taru niiöelda termostaadiks on töömesilased, kes taluvad kuni 50-kraadist kuumust. Loe edasi