Kategooria arhiivid: Kasulik

UUDIS! Abi mesilaste mürgitamise korral

1. Juhul kui mesinik avastab, et kahju on tekkinud, mida siis ettevõtta. Vaata siit! 2. Avalduse vorm taimekaitse inspektorile. Vaata siit! 3. Taimekaitse valdkonna inspektorite kontaktandmed. Vaata siit! 4. Mesilaste hukkumisest teatamise register. Vaata siit! 5. Teid abistab ja nõustab konsulent Aivo Sildnik, tel. 520 7459, asildnik@gmail.com

Metsmesilased ei suuda kliimamuutustega kohaneda

Maailma keskmise temperatuuritõusu valguses loodetakse, et liigid suudavad kliimamuutustega kohaneda, liikudes aeglaselt pooluste suunas. Kimalasi uurinud ökoloogid nendivad, et metsmesilaste puhul sellele loota ei saa ning Põhja-Ameerika ja Euroopa teatud piirkondades on liikide asuala tõmbunud kokku kuni 300 kilomeetri võrra. Loe siit

Taimekaitsevahendi vale kasutamine võib maksta mesilaste elu

Mesilaste hukkumist või olulist kahjustamist põhjustab taimekaitsevahendite väär kasutamine. Tegemist on kemikaalidega ja kindlasti avaldavad taimekaitsevahendid teatud mõju mesilastele ka nõuetekohasel kasutamisel, kirjutab põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Jan-Roland Raukas Põllumajandusamet on aga kahe viimase aasta järelevalve jooksul lasknud analüüsida mesilastelt võetud proove ja taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel hukkumisi tuvastatud ei ole. Mesilastele saatuslikku […]

Kust on pärit meemesilased?

Bioloogid üritavad aru saada, kuidas on mesilased evolutsioneerunud ja kui hästi kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Seniste geeniuuringute kohaselt peeti meemesilaste algkoduks Aafrikat. Uppsala ülikoolis tehtud uurimuse kohaselt pärineb liik hoopis Aasiast. Matthew Webster järjestas koos oma kaastöölistega maailma eri piirkondadest pärinevate meemesilaste genoomid ja analüüsis põhjalikult nende üksiku nukleotiidi polümorfisme ehk SNPsid – ühetähelisi DNA-ahela muutusi. […]

Kuidas mesilased end jahutavad?

Meemesilased seostuvad suvise palavuse ja õitsvate lilledega. Seevastu nende munad ja vastsed on üsna kuumakartlikud ning töömesilased näevad kärjekannude jahutamisega kõvasti vaeva. Terve noore mesilase koorumiseks peab temperatuur kärjekannus jääma 32 ja 35 Celsiuse kraadi vahele. Taru niiöelda termostaadiks on töömesilased, kes taluvad kuni 50-kraadist kuumust. Loe edasi

Scientists Discover Key Molecule Linking Neonicotinoids to Honey Bee Viruse

A team of scientists in Italy believe they have found the molecular mechanism through which neonicotinoid pesticides adversely impacts the immune system of honey bees. The team’s experiments suggest that exposure to neonicotinoids results in increased levels of a particular protein in bees that inhibits a key molecule involved in the immune response, making the insects […]